3. Nõukogudeaegseid hindu

Hinnad 1960. aastate alguses
Leidsin selle loo virtuaalmeediast ning vähemalt need hinnad, millega ma ise kursis olin, tunduvad olevat õiged. Kahtlen aga Tallinna ühistranspordi kuupileti hinnas (4 rubla), mis oli minu arvates bussidel, trammidel ja trollibussidel erinev. Kahjuks aga mäletan hinna kohta vaid seda, et kuupilet oli odav ja tasus ära isegi siis, kui sõitsid ainult 2 korda päevas, tööle ja tagasi.
Siin toodud hinnad on rahareformijärgsed ning kehtisid kaheksakümnendate aastate teise pooleni, kui algas Nõukogude Liidu lagunemine.

Alkohoolsed joogid, tubakas 1960. aastate alguses

Russkaja vodka 1960. aastate alguses 4.30 rbl (ilma taara maksumuseta), viin Pealinna     2.95 (0,5 l, ilma taarata), liköör Vana Tallinn ja Lõunamaine, 3.65 nastoika Lehesadu 2.38     (ilma taarata).

1963. aastal maksis 100 g konjakit + tass kohvi Tartus Tempo kohvikus 99 kopikat.

1965. aastal maksis pool liitrit viina 2.75–3.07 rbl, 1982. aastal oli hinnaks 4.12 rbl ja 1984. aastal juba 5.30 rbl.

Alates 1. jaan. 1978 maksis Vana Tallinn 7.20 rbl, Gruusia 3-tärniline konjak 4.12 rbl

1985. aastal maksis pool liitrit viina 6.80 rbl.

1986. aastal maksis kast Haljala Žiguli õlut 9.20 rbl.

Žiguli õlu 33 kopikat. 

1986. aastal maksis pudel viina 10 rbl, keskmine palk oli umbes 150 rbl.

Stabiilse rubla ajal maksis pakk sigarette Priima 14, Tuluke 10, Kosmos 6, Tallinn 40, Ekstra, Leek ja Rumba 30 kopikat.

1. jaanuarist 1978 maksis viin Moskovskaja 3.62, viin Ekstra 4.12, import kuiv vein 1.65 kuni 2.30 rbl.

Kolmetärniline konjak maksis alates 1984. aastast 8.12 rbl.

Toiduained, söök

Leib maksis 14 kopikat (nn lehmaleib 10 kop), sai 16 kopikat, maitsev Borodino leib 22 kop.

Võipakk 200 g maksis 68 kopikat (1962. maksis kilo võid 3,5 rbl), kilo suhkrut 78 kopikat, kristallsuhkur 84 kopikat kilo.

Hapukoor (35%) klaaspurgis 200g 43 kopikat (- taara 10 kop), kohupiim 250g 20 kopikat

1962. aastal tuli müügile tetrapakendis piim (0,5 l, maksis 16 kop.)

Piim 0,5 liitrine piimapudel  maksis 28 kop (- taara 15 kop), 1 liitrine piimapudel maksis 46 (- taara 20 kop) kopikat.

I sordi jahu 24 kop kilo.

Makaronid 17 kop pakk.

Munad 10 tükki 1.20 rbl.

Vorst, liha, viiner 1.80-2.20 rbl kg (loomaliha kondiga 1962. a 2 rbl kilo).

Rasvane piklik maitsev nn rotipirukas maksis 5 kopikat, samasugune õunamoosipirukas ka 5 kopikat.

Eskimo jäätis 21 kopikat, rammus plombiir paksu šokolaadikattega 28 kopikat.

Juust 2.90 rbl kilo; keeduvorst 1.60...2.80 rbl kilo (Teevorst 1.60, Kevadine 2.10 ja Doktori 2.80), „koera rõõmuks“ ristitud maksavorst 50 kopikat. Rasvane suitsuvorst Moskva Suvine 3.80 kilo.

Tänini maarajoonides populaarsed kompvekid „Komeet“ maksid 1.40 kilo ja broiler 2.50 kilo. Laste- ja doktorivorst 2.20 kilo ja täissuitsuvorst oli 3.80 kilo. Suitsutursa kilo oli 78 kopikat ja kalakotlet maksis 5 kopikat.

Kommid „Kannel” 6.40 kilo, batoonike 2.70.

1986. aastal maksis kilone leib 20 kopikat,. Eesti juust 2.90, keeduvorstid umbes 2.50 rbl.

Pakk Kalevi nätsu (5 lehekest) 0,50 rbl, üks nätsupadi 0,15 rbl.

Praad (karbonaad või šnitsel) maksis 1980-ndatel sööklas 40–50 kopikat, teeklaasitäis koorega kohvi 15 kop!

Kohvikilo 3.60 kuni 4.50 rbl. Kohvikilo hind tõsteti ootamatult 4.50 pealt 20-le. Araabika oad, Robusta maksis 18 rbl kilo. Kilode viisi ostsid kohviube kokku Saksa DV turistid.

Kuigi banaane õnnestus Nõukogude ajal osta poest vaid kahel-kolmel korral, oli nende kilohind rangelt fikseeritud, 1.20 rbl kilo, apelsinikilo oli 2 rbl.

Limonaad (0,33 l) oli 16...25 kop (sellest 9 kop oli taara); kõige kallim oli karastusjook Baikal.

Tänaval asuvast joogiautomaadist sai klaasi gaseeritud vett siirupiga 3 kopikaga, ilma siirupita maksis 1 kop.

Kodutehnika

Pesumasin Vjatka 400 rbl, oli defitsiitne.

Õmblusmasin sik-sakiga 160 rbl.

Naiste importtalvesaapad maksid kuupalga.

Must-valge teler 20tolline 280 rbl.

Lintmagnetofon Majak 205 195 rbl.

1.    1977. meeste käekell Vostok 32 rbl.

2.    1979. värviteler FOTON-714 715 rbl

3.    1980. värviteler 750 rbl.

4.    1991. värviteler 1537 rbl

5.    1980. peegelkaamera ZENIT-E 45 rbl ja 1985. aastal 140 rbl. Zenit-TTL 190 rbl.

Külmik Minsk oli 210 rbl. Suur külmik (väikese sügavkülmkambriga) Minsk 350 rbl.

1.    1984. aastal tuli müügile videomagnetofon Elektroonika VM-12, mis maksis terve varanduse – 1200 rbl.

Jalgrattad ja autod

Kõige väiksem lastejalgratas 8 rbl. Naisterattad olid meesteratastest kallimad.

Jalgratas Sputnik 120 rbl.

Jalgratas Turist u 100 rbl

Riia minimopeed maksis 1987. aastal 210 rbl.

Pärast 1961. aasta rahareformi maksis ZAZ-965 („maanteemuhk“) 1800 rbl. Moskvitš 2500 ja Volga GAZ-21 (1962. a) 5500 rbl.

1980. aastatel maksis sõiduauto Moskvitš ca 5000 rbl, sõiduauto Žiguli (VAZ) 7000 rbl, sõiduauto Žiguli LUX ca 9000 rbl.

VAZ 2104 maksis 8300 rbl, aastal 1987 oli korra isegi vabamüügis.

GAZ 24 Volga maksis ca 10 000 rbl.

Vaz 2103 (Žiguli lux) maksis 1975. aastal 7500,-, 21011 maksis 6600.

1981. aastal sai VAZ 21011 5900 rbl eest,1990. aastal sama raha eest uue talvejope komisjonikauplusest.

1986. aastal hakati tootma sõiduautot Moskvitš 2141, mis maksis 9600 rbl.

Bensiin maksis enne 1980. aastat 7–10 kop liiter. Alates 1. märtsist 1978 maksis AI-93 20 kop/l, alates okt. 1980, maksis AI-93 40 kop/l.

Kommunaalkulud

Elekter maksis 4 kopikat kilovatt, ja 2 kopikat, kui oli elektripliitidega maja.

Külm ja soe kraanivesi jagati majarahva üüri hulka inimeste arvu järgi.

Lauatelefoni kuumaks 2.50 rbl. Piiramatu helistamisaeg.

Taksofonist helistamine 2 kopikat kõne. Aeg samuti piiramata (või kuni telefonil „juhe kokku jooksis”).

Transport

Takso oli väga pikka aega 10 kop/km. Uus hind, 20 kop/km, tuli 1. aprillist 1978.

Bussipilet kogu liini ulatuses oli Tallinnas 5 kop., trollis 4 ja trammis 3 kopikat. Kuukaart maksis 4 rbl. Bussipilet Tartus 3 kopikat.

Peipsi äärest Tartusse sõit maksis 50 kopikat. Vahemaa Tartusse oli 32 km.

Bussipilet Tallinn-tartu 3.70 rbl.

Aastal 1983 Tallinnast 50 km kaugusele taksoga koju maksis 10 rbl, bussiga maksis sama pikk maa õpilaspiletiga 35 kopikat.

Lennukipilet Tallinn-Viljandi 4 rbl (lennukiks oli An-2). (Bussiga umbes 2.80 rbl)

Lennukipiletid: Moskva 26, Leningrad 19, Sotši 46 rbl.

Tallinn-Simferoopol 33 rbl, hiljem 37 rbl.

Kaukaasiasse sai Tallinnast 47 rublaga, niipalju maksis lennukipilet Mineralnõje Vodõsse, 

56 rbl aga Bakuusse.

Tartust Moskvasse rongiga platskaartvagunis 8 rbl.

Bussipilet Tartu-Leningrad 6.66 rbl.

Aga mis oli ikka tol ajal eriline, oli rongisõidu kuupilet. Näiteks Elva-Tartu kuupilet maksis 1.70. Kuigi tavapilet oli 40 kopikat. Ja kuupiletiga võisid sõita nii palju kordi, kui tahtsid. Seetõttu käis ka Elva-Tartu vahel väga paljud inimesed Tartus tööl. Praegu sõidab Tartust Elvasse 4 rongi ööpäevas, siis 17.

Muud kulutused

Ajaleht maksis kõigest 2 kopikat, läks ka mingi aeg 3 kopika peale.

Lasteaiamaks 12.50 rbl kuus.

Vihik 2 kopikat, kaustik 9, harilik pliiats 1, kustukumm 1, joonistusvihik 5 kopikat.

Kokkupandav jalgratas Ereliukas oli 80 rbl.

Metallica 1988. aasta plaat maksis turul 280 rbl.

Kooperatiivkorter maksis 1986. aastal 4000 rbl (hind olenes muidugi tubade arvust).

Pea kiilaks ajamine juuksuris maksis 5 kopikat. Lihtsalt lühemaks lõikamine meestele oli 20 kopikat.

Linnasaun maksis väga pikka aega 20 kopikat.

„Kalevi“ siseujulas üks ujumiskord 50 kopikat. (Võis saada ka aastakaardi, mille maksis täielikult kinni ametiühing. Selle kaardiga võis käia ujumas kasvõi 4–5 korda nädalas.)

Odavaimad Visu plastiksuusad 30 rbl.

Välismaiseid kuluvaid teksaseid ja tossusid sai ärikatelt alates 150 rublast paar, seega terve kuupalk.

Teatripilet oli umbes 1.20 kuni 1.80 rbl sõltuvalt etendusest.

1970.-1980. aastatel maksis kinopilet 25-40 kopikat film. Kaheseerialine film oli poole kallim. Kinos Pioneer (Tallinnas Viru tänaval) maksis pilet dokumentaalfilmidele 10 kopikat. Saali võis siseneda suvalisel ajal ja vaadata filme kuni algas mängufilmi seanss. Pilet laiformaatfilmile kinos Kosmos maksis 70 kop, kaheseerialine 1.40 rbl.

1970-ndatel populaarsed heliplaadid (näiteks ABBA) maksid 40 rbl ja müüdi käest-kätte.

Melodia väljaantud välisartistide heliplaadid maksid 3.50, defitsiitsemaid sai hangeldajate käest viiekaga.

.

Mis olid nõukogude aja plussid ja miinused?

Kaupa küll oli, aga valikut ei olnud. Maal oli aga toiduga päris jama, sest keeduvorsti toodi poodidesse piiratult ja alati jäi keegi ilma. Samas oli selle aja suurimaks plussiks stabiilsus (nüüd nimetatakse seda tagantjärele stagnatsiooniks) ja kindlustunne homse päeva suhtes. Keegi ei pidanud muretsema, kas tööd ja elukohta saab. Linnas oli elamispindadega kitsas, maal sellega probleeme polnud. Ühistransport oli väga korralik, eriti hea oli rongiliiklus.

Kõige õigem oleks elustandardi võrrelda tööjõu tasumise järgi, mis oli 40 aastat tagasi keskmiselt 160 rbl., 5% võisid teenida 300–500 rbl. ja 5% miinimumi 70 rbl. Praegu aga on keskmine 700 €, kusjuures 5% teenib 2000–5000 €, 20% 700–1000 €, kuid 75% 300–500 €. Pensionid olid 50-80% keskmisest palgast + odavad üürid.

Toiduainete probleemid hakkasid märkamatult tekkima juba 1970-ndate aastate alguses. Aastatel 1960-1980 oli saada kõike, ka isegi importkaupa, ning elatustase Eestis oli võrreldav keskmisega läänes.

Juhtivate töötajate palgad Nõukogude Liidus 1989. aastal

NLKP oblastikomitee esimene sekretär 800 rbl

NLKP oblastikomitee osakonnajuhataja 600 rbl

NLKP oblastikomitee sektorijuhataja 425 rbl

NLKP oblastikomitee instruktor 370–380 rbl

NLKP rajoonikomitee esimene sekretär 550 rbl

NLKP rajoonikomitee instruktor 305 rbl

põhikohaga NLKP algorganisatsiooni sekretär 450 rbl

Keskmised palgad

töölised 200 rbl
Pensionile said naised 55, mehed aha 60 aasta vanusena. 

kolhoosnikud 154 rbl

1964. aastal oli kolhoosniku miinimumpension 12 rbl kuus. Naiskolhoosnikud said pensionile 60-aastaselt (tööstaaži pidi olema mitte vähem kui 20 aastat), mehed 65-aastaselt (vajalik tööstaaž vähemalt 25 aastat).

insenerid 120–140 rbl

arstid 120–150 rbl (+ kingitused ja altkäemaksud)

raamatukoguhoidja 80–100 rbl

kojamehed, koristajad, valvurid 70 rbl

Kõrgtrükkija teenis (tükitöö) 1976. aastal trükikojas Ühiselu ühtekokku täpselt 1736 rbl (neto) ehk kuu keskmine oli 144 rbl.

Miinimumpension 60 rbl kuus. Kes teenis mõned aastad enne pensionile jäämist korralikku palka, sai pensioniks 120 või koguni 132 rbl kuus, millega võis päris kenasti ära elada.